TIC TIMOR | Agência da Tecnologia Informação e Comunicação
info@tic.gov.tl +670 77050505


DIRETÓR EZEKUTIVU TIC TIMOR HO EKIPA PARTISIPA IHA SEIMÁRIU INTERNASIONÁL KONA-BA HARNESSING DIGITAL TRANSFORMATION TO SRENGTHEN PUBLIC SERVICES ADVANCING TRANSPARANCY, EFFICIENCY AND EFFECTIVENESS


DILI, 19 Marsu 2025_____Diretór Ezekutivu Ajénsia TIC TIMOR I.P., Sr. Venâncio Pinto hamututuk ho Diretór Diresaun sira, kargu Xefia sira nomós funsionáriu sira partisipa iha semináriu internasionál ho tema “Harnessing Digital Transformation to Srengthen Public Services Advancing Transparancy and Effectiveness,” ne’ebé organiza husi Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) no Ajénsia tuteladu sira.  

Objetivu husi sermináriu ne’e, atu partilla hamutuk vizaun ba Timor-Leste nia jornada ba tranformasaun dijitál iha tempu hanesan, buka aprende no rona esperiensia husi membru Governu sira ne’ebé iha esperiénsia ba asuntu sira hanesan dijitalizasaun no seguransa sibernétika nune’e bele adapta bazeia ba realidade.    

Iha abertura ba semináriu internasionál ne’e, S.E. Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Turizmu Francisco Kalbuady Lay hatete,  liuhusi semináriu internasionál ne’e, afirma fali Timor-Leste nia dedikasaun atu hala'o teknolojia hanesan instrumentu ida-ne'ebé forte hodi moderniza governasaun, hasa'e prestasaun servisu públiku, no dudu kresimentu ekonómiku. Iha era dijitál aprezenta oportunidade no dezafiu sira, liu husi kolaborasaun, inovasaun, no asaun estratéjiku.    

Vise-Primeiru-Ministru esplika, Timor-Leste rekoñese katak, ekosistema dijitál ida-ne'ebé efisiente no inkluzivu mak esensiál ba dezenvolvimentu nasionál. Konetividade dijitál la'ós de'it kona-ba teknolojia maibé kona-ba ema, kona-ba reduz divizaun, fó kbiit ba komunidade sira no asegura katak sidadaun hotu-hotu, maske iha jeografia ka estatutu sosio-ekonómiku, iha asesu ba benefísiu husi revolusaun dijitál. Timor-Leste nia vizaun, hanesan esplika ona iha Planu Estratéjiku Nasionál 2011-2030, mak atu estabelese infraestrutura telekomunikasaun modernu ida-ne'ebé fasilita kreximentu inkluzivu no dezenvolvimentu sustentavel.

“Ita ativamente atu promove polítika sira ne'ebé suporta informasaun, komunikasaun no teknolojia iha setór xave sira, inklui edukasaun, saúde, no dezenvolvimentu ekonómiku. Ita nia Programa Tinan lima ba ICT no Telekomunikasaun esplika pasu konkretu sira atu hametin Ajensia (TIC TIMOR) no regulador telekomunikasaun (Autoridade Nasional Komunikasaun - ANC), hasa'e seguransa siber, no habelar asesu ba internét ba komunidade rurál sira. Aleinde ne'e, ita investe iha programa formasaun ICT nian atu fó ekipamentu ba ita-nia forsa servisu ho abilidade ne'ebé presiza atu bele dezenvolve iha ekonomia dijitál,”.

Governu Timor-Leste prontu atu halo transformasaun ida-ne'e ho determinasaun no vizaun. Hamutuk, hodi bele uza teknolojia nia kbiit atu harii setór públiku ida-ne'ebé transparente, efisiénte no responsivu ida-ne'ebé serve ba povu ho integridade no inovasaun.  

Iha fatin hanesan  Ministru Transporte no Komunikasaun Eng. Miguel Marques Gonçalves hatete, Semináriu internasionál ida ne’e, nu’udar Plataforma ka mekanizmu importante ida atu partilla hamutuk vizaun ba Timor-Leste nia jornada ba tranformasaun dijitál iha tempu hanesan, buka aprende no rona espriensia husi membru Governu sira ne’ebé iha esperiénsia ba asuntu sira hanesan dijitalizasaun no seguransa sibernétika nune’e bele adapta bazeia ba realidade.

“Tanba ita hanoin atu moderniza no dijitaliza servisu públiku sira iha Timor-Leste no fó efetividade no efikásia iha servisu administrasaun públiku nian maibé sempre ho kuidadu ba atake oioin ba dadus pesoál no dadus instituisaun nian.  Ho ida ne’e momentu ne’e sai oportunu ba Ministériu no ba Insituiaun Estadu sira hodi prepara no adapta ho mudansa teknolojia sira ne’ebé iha hela,”.

Governante ne’e, agradese ba parseiru nasionál no internasionál sira ne’ebé inklui sira husi MTK hanesan, TIC TIMOR, ANC, DNIK no prinsipalmente husi Banku Sentral no MKAE ne’ebé sei partilla hanoin kona-ba inisiativa dijitál atu halo parte ba forma ekonómika ne’ebé ultimamente sei kontribui ba kresimentu ekonómia nasaun nian.

Entretantu semináriu ne’e, hala’o iha Sentru Konvensaun Dili  no hetan partisipasaun másimu husi membru IX Governu Konstitusionál, parseiru internasionál sira hanesan, Cambodia, Singapura, Austrália, Vietnam, Indonézia, Operador sira, Funsionáriu IT sira husi Instituisaun Estadu sira hotu, Asosiasaun IT sira iha Timor-Leste, Diretór Jerál, Diretór Nasionál, ekipa husi TIC TIMOR I.P. hanesan Assesor Prinsipál Dr. Eusebio Guterres, Diretora DSC Sra. Helen Esmeralda Catarina Gomes, Diretór  DDSIA Sr. Justo  Fernandes, Diretora Finansas Sra. Lucia Maria De. F. Da Costa Tilman, Diretór DSIR Sr. Henrique Fulgencio Guterres, Diretór DC Sr. Rusmin Vicente Soares,  Xefe Unidade Siberseguransa Sr. Agostinho Pereira Araújo, Xefe  Gabinete Diretór Ezekutivu Sra. Merli Sofia Guterres Alves, Xefe Unidade Timor Dijitál Sr. Eusebio de Jesus Goveia inklui funsionáriu TIC TIMOR nomós husi Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK).

  (MÉDIA   TIC)